Lastejooga. Mis imeloom see veel on?
Joogal on lääne kultuuris palju definitsioone ja kuvandeid. Kes samastab seda saledate ja paindlike kehadega, kes mäejalamil rätsepaistes oleva mediteeriva mungaga.
Kergitades saladuseloori, on jooga oma olemuselt erinev klassikalisest treeningust, kus peamine rõhk on füüsilisel kehal ja selle toonuse saavutamisel. Sanskritikeelest tulenev sõna “yoga”, mis tähendab ühendust, on jooga peamisi eesmärke: ühenduse loomine – sisemise keha, vaimu ja meelega.
Tänapäeva laste ja noorte üheks suureks väljakutseks on infoküllus ning info kerge kättesaadavus. Noorel inimesel võib küll olla rohkem teadmisi ja parem ligipääas maailmas toimuvale, kuid vähene teadmistepagas enda kehast ja meelest. Mitte kunagi varem pole lastel ja noortel ka esinenud nii palju ülekaalulisust, õppimisraskusi, stressi ja teisi vaimse tervisega seotud probleeme kui tänasel päeval.
Jooga on üks võimalusi, mis aitab noorel inimesel saada paremasse kontakti iseendaga, olles ühendavaks sillaks keha ja meele vahel. Laste jooga tundi võib nimetada ka kui tervikõpet, kus kehalise koormuse kõrval saab laps arendada enda psühholoogilisi, sotsiaalseid ja intellektuaalseid oskusi. Lisaks joogaasendite tundmaõppimisele tehakse tunnis eakohaseid hingamis- ja kohaloluharjutusi, loovliikumist, -joonistamist, vestlusringe, teadlikku helide- ja vaikuse kuulamist. Kõik see toetab last positiivse minapildi loomisel.
On teada, et lapsed, kes tegelevad regulaarselt joogaga, on paremas kontaktis iseenda tunnetega. Jooga aitab last toetada sotsiaalsete ja akadeemiliste oskuste paranemisel, leevendab ärevust, stressi ja teisi raskemaid tundeid. Jooga annab noorele inimesele justkui tööriista, mis teda elu argipäevas toetab.
Läbiviijad: Jaanika Vilipo