Jaanika Vilipo

Joogaga puutusin esmakordselt kokku ligi 16 aastat tagasi, esimese lapse ootuse ajal. 

Soovisin teadlikult end ette valmistada loomulikuks sünnituseks. Selleks oli aga vaja sukelduda sügavale enda sisse, et tuttavaks saada füüsilise ja vaimse kehaga.

Kuigi minu jooga teekond nende aastate jooksul on olnud kaootiline, siis elu hapramatel hetkedel on joogapraktika mind palju toetanud, olles justkui majakas, mis hoiab seda elulaeva kindlalt liikumas. 

Mind on väga sügavalt puudutanud see mõte, et lapse ilmaletulekuga sünnib siia ilma ka uus naine. Olen neid taassünde läbi laste tänaseks kogenud kolmel korral. Kui ilmavalgust nägid tütred Ingel ja Luna, siis vaikselt hakkas tärkama minus sisemine taipamine, et lapsed ongi see minu kutsung. Enda laste kõrval ja koos nendega kasvades olen aru saanud, kui väärtuslik on olla kohal. Päriselt – kõrvade, silmade, südamega. Kui palju saab minu teadlikkus ja kohalolu toetada seda, kui tugevaks saavad nende juured.

Laste jooga õpetajate kursust läbides sain tuttavaks ka enda sisemise lapsega. Selle tegelasega, kes täiskasvanuks saades kipub sügavasse unne vajuma. On suur vastutus minna laste ette jagama tarkusi ja teadmisi, ilma enda sisemisest lapsest teadlikuks saamata. Sest lapsed, need kõige puhtamad hinged siin maailmas, näevad läbi – ka seda, mis silmale nähtamatu.

Laste jooga õpetaja on kui misjonär, kelle kõrgemaks ülesandeks on igas lapses äratada ellu see miski, mida me nimetame potensiaaliks. 

Soovin, et kõik lapsed, kellega oma joogaõpetaja teekonnal kohtun, saavad teadlikuks iseendast ja armastavad end sellistena nagu nad on, püüdes mitte kopeerida teisi. Igaüks siin elus saab olla enda elu looja. Ja lõpuks, olen ka mina õpilane – õppides läbi laste ja lastega koos.

Päikesepai Fb leht: https://www.facebook.com/profile.php?id=100091818829048