Minu arusaam endast ja maailmast on tulnud läbi kogemuste ja elutarkuse, mis on vorminud tänase Mina. Teadmised ja uskumused, mida olulisteks pean, annavad selgema ülevaate sellest, kes ma olen, selgemini kui diplomid ja tunnistused, mis erinevate koolidest ja koolitustest kaasa on antud. Oluline on areng, pidevalt liikumises olemine, vaimselt, hingeliselt, füüsiliselt.
Näen arengulist teekonda sümboolselt kui “ Eluraamatut “, millesse pidevalt juurde kirjutame. Igaüks on peategelane oma unikaalses narratiivis, mis seob kogetud sündmused, tegelased ja olukorrad ühtseks tervikuks.
Minu raamatus on olulisteks teadmiseks järgmine:
Psüühiline areng ja hingeline tervenemine on omavahel tihedalt seotud. Teraapiaks on vajalik leida üles hingehaavad, mis on põhjustatud traumaatiliste olukordade poolt ja nende teadvusesse toomine.
Täpsemalt trauma poolt põhjustanud hingehaava märkamine, läbitunnetamine, tunnistamine. Oluline on see, kuidas tajume seda haava enda sees, siis kui jääme üksinda oma tunnetusega.Tunded, mida tunneme, on meie omad. Siin ei ole õiget ja valet. Igaühe tõde on iseenda oma. Arenemiseks on vaja tagasi minna oma unikaalse, kordumatu pärismina juurde. Võib öelda ka nii, selle Mina juurde, kes olin enne kui minu vanemad kokku said.
Ühiskonnas, eriti perekonnas levivad kirjutatud ja kirjutamata reeglid mõjutavad tedvustamatult instinktidel põhinevat ja kaasaantut ümbritsevatele olulistele inimestele vastuvõetavaks. Nii kaugeneme oma pärisminast – ikka selleks, et armastada ja armastust tunda sellisena nagu oleme. Tingimusteta.
Tajudes, et armastatud olemiseks on tarvis täita teatud tingimused, hakkame käitumist vastavalt välistele oludele muutma. Nii tekib tahtmine teistele meeldida. Eelkõige vanematele.
Miks me siis teeme iseendale nii, kui iseoma instinktiivsest tarkusest loobumise hinnaks võib olla vaimne tasakaalutus ja hingehaavad meie psüühilises struktuuris?
Armastuse defitsiit, kus enese painutamine tähtsate teiste meele järele, tekitab harjumuse ja aina keerulisemaks muutub tee leidmine tagasi iseenda juurde. Hingega, ka hingehaavadega kõnelemiseks on oma keel, milles tähtedeks on tunnetus, kujutlusvõime, sümboolika, metafoorid, kujutav kunst, tants ja muinasjuttudes, müütides olemasolevad iidsed tarkused, milledes on universaalsed teeviidad suunamaks iseenese pärismina juurde tagasi.
Neid, kes, minu arenguteed on suunanud on väga palju. Olen tänulik kõigile.
Teemad, mis endiselt kõnetavad on psühholoogia, hingetarkus, looduse ringkäik, taimravi, muistsete rahvaste elutarkus, müüdid, muistendid, muinasjutud, esoteerika, luule, pühapaigad, jooga, šamanistlik tarkus.
Joogavõimlemisega tegelen 28 aastat. Juhtinud olen erinevaid joogavõimlemise gruppe ja tegelen sellega praegugi. Erakliente psühholoogilise nõustajana olen vastu võtnud 20 aastat. Ka laulmisega olen tegelenud 10 aastat.
Oma arenguteel käisin läbi Professionaalse Psühholoogia Erakooli, Tartu Ülikooli, Intuitiivteaduste Kooli, palju erinevaid enesearenduskursusi. Psühholoogia on ühine nimetaja. Areng kestab.
Kas mul on Sulle midagi õpetada ja võibolla on ka Sinul mulle midagi õpetada?
Vastus on sinus endas olemas. Olen olemas.
Speli Kõuhkna
Speli Kõuhkna