Leif-August Kirs

Ajast, mil end mäletan, on mind vaimustanud loodus ja loomad. Metsa ja oja vahetus läheduses üles kasvamine ainult süvendas huvi. Konnade purgis pidamine, puruvanade ojast püüdmine ja siilide „rõngastamine“ leiuandmetega olid tüüpilised ettevõtmised. Kuigi need olid vaid lastemängud, sain sealt kaasa oskuse märgata elu enda ümber. Loogiline samm edasi oli ülikooli astumine ja teadlaseks saamine, kuid sealt zooloogina väljudes ei tundunud teadustöö üldse enam nii erutav. Ülikoolist sattusin hoopis loodushariduse valdkonda.  Alustasin seda teekonda Tartu Ülikooli loodusmuuseumist, misjärel töötasin neli aastat Tallinna Loomaaias. Seal oli minu põhiliseks tööks just lastele ja noortele looduse tutvustamine. Usun, et loodushoiu vaatenurgast on inimestele looduse lähedale toomine vähemalt sama suure tähtsusega, kui looduse teaduslik kirjeldamine.