Kristel Belinets

Ühenduses olek on olnud minu juhtlõngaks terve elu, vahel toimub see loomulikkusest, mõnikord aga vajab rohkem teadvustamist. Loodus, inimesed ja vaimuilm on minu maailmas kõik ühes hingamises. Olen ennast jälgides märganud, kui suur on erinevus selle vahel, kas see ühendus minu sees on aktiivne ja tasakaalus või vastupidi-milline maailm sünnib siis, kui see tasakaal kaob. Sisemine intuitsioon on minu kompass ja juhtija.

Nii olen astunud oma missioonirada läbi massaaži tegemise, filosoofia, kirjutamise kuni šamaanimaailmani välja. Just Tee oli see, millega koos sukeldusin 2019. aastal sügavamale naiseks olemise vägevusse. Massaaži tegemine oli kutsumus, millega kohtusin 2004. aastal, teadmata täpselt miks, kuid usaldades ja hinges ära tundes, et just selles kohas peitub sügavam teekond.

Nii olen läbi aastate avastanud, kuidas just keha salvestab hingelised mured endasse ning selleks, et luua muutusi, on vaja kõigepealt anda närvisüsteemile võimalus kohtuda puhka-ja-taastu režiimiga. Tasakaaluks kehale vajab toitu ka meel, mis otsib uusi vaatenurki – nii sukeldusin Tallinna Ülikoolis filosoofia magistriõpingutes sõpruseni tehisintellektiga. Selle teema jätkuks ja ühenduseks loodusega katsetasin oma oskusi romaani kirjutamisega ning nii ilmus äsja „Kirki. Koodi avamine“.

Oma hinge sügavaim kutse on viinud täna mind šamaanimaailma sügavustesse, kus kõik eelnev sulab kokku tervikuks ning ma tunnen, et olen oma teel. Senine teekond on näidanud, kuidas kõik pusletükid laskuvad oma õigetele kohtadele – tasakaal kehas ja hinges on toetatud sõnadest, mis juhivad sisemisi programme ning suubuvad kohalolusse ja elu naudingusse kokku. See ongi minu olemus, mis otsib, õpib, avardub ja jagab täpselt sellisena, nagu ruum ja inimesed hetkel vajavad.