Saan tihtipeale küsimusi stiilis: „Tunnen, et olen stressis ja ei tea, kust ma Üks Majas alustama peaksin? Millisesse praktikasse soovitaksid minna?“ See inspireeris mind kirjutama järgmist blogipostitust, sest olen alati olnud seda meelt, et vaimsel tervisel on baas ja see on iga inimese enda hoida ja vastutada. Vaimsest tervisest rääkides kerkivad tihti esile märksõnad nagu meditatsioon, teraapia, eneseareng ja hingeline rahu. Need on kõik väärtuslikud ja olulised osad, kuid enne, kui sukeldume sisemaailma süvakihtidesse, soovitaksin astuda sammu tagasi ja esitada endale lihtne, ent oluline küsimus- kas mu keha saab iga päev seda, mida ta tegelikult vajab?
Vaimne tervis ei ole ainult „peas“. Meie meel ja keha on lahutamatult seotud. Enamasti on just keha see, mis esimesena märku annab, et liigume ennast mittehoidval teel. Kui me ei toida keha, ei saa ka meie vaimne tervis hiilata. Viimaste aastate teadusuuringud on järjest selgemalt tõestanud, et piisav uni, täisväärtuslik toitumine ja regulaarne liikumine on kolm alustala, millel seisab vaimne tasakaal. See on justkui kolmejalgne taburet– kui üks jalg lonkab, kaotab kogu konstruktsioon stabiilsuse.
Uni– taastumise vaikne jõud
Uni pole lihtsalt puhkamine. See on aeg, mil keha ja aju teevad kõige olulisemaid hooldustöid– parandavad, puhastavad, laevad. Kui uni on katkendlik, pinnapealne või lühike, hakkab see kiiresti mõjutama emotsioonide juhtimist, keskendumisvõimet, mälutööd ja isegi enesehinnangut.
Unetus võib muuta maailma tumedamaks ja väljakutsed suuremaks, kui need tegelikult on. Hea uni on nagu sisemine laadija, mis võimaldab järgmisel päeval elule selge pilguga vastu astuda.
Teaduslikult on tõestatud, et keha jaoks oluline taastumine toimub vahemikus 22.00-02.00. Seega on oluline ka see, millal sa magama lähed.
Vihje: Katseta regulaarset unegraafikut (isegi nädalavahetusel), mine pigem varem magama ja ärka varem, vähenda ekraaniaega õhtuti ning loo enne magamaminekut rahustav rutiin– olgu selleks tass rahustavat teed, raamatu sirvimine või vaikne hingamisharjutus. Loo oma magamistoas keskkond, kus on lihtne ja mõnus uinuda- pehme valgus ja hubane ruum toetavad sinu unele jäämist.
Toitumine – aju kütus ja meeleolude mõjutaja
Ajul puudub varusüsteem– see, mida sööd, mõjutab otseselt su mõtlemist, emotsioone ja energiat. Tasakaalustatud toitumine pole lihtsalt „tervislik valik“, vaid otsene investeering vaimsesse heaolusse.
Omega-3-rasvhapped, B-vitamiinid, magneesium ja aminohapped (kaunviljad, pähklid, muna, kana) toetavad ajutalitlust, neurotransmitterite tööd ja hormoonide tasakaalu. Samas liigsed suhkrud, töödeldud toidud ja kofeiini ületarbimine suurendavad ärevust ja meeleolu kõikumist. Komplekssed süsivesikud nagu täisteraviljad, köögiviljad, kaunviljad aitavad veresuhkrul püsida stabiilsena, mis hoiab ära ebaterved isud ja meeleolukõikumised.
Aminohapped, mis tulevad valkudest, on vajalikud neurotransmitterite tootmiseks– kemikaalid, mis aitavad ajul infot töödelda ja meeleolu reguleerida (nt. serotoniin, dopamiin).
Soolestik on justkui inimese „teine aju“. Soolestikus elavad bakterid mõjutavad serotoniinitaset ja põletikke kehas. Häid baktereid saame hapendatud toitudest (hapukapsas, jogurt, keefir).
Mis töötab kindlasti sinu kasuks? Vähem töödeldud toitu ja suhkrut, vähem kofeiini, vähem alkoholi. Rohkem valgurikast toitu, hapendatud toitu, mineraale, vitamiine! Üldjoontes jälgi, et toituksid regulaarselt.
Liikumine – võimalus ergutada enda head enesetunnet
Liikumine ei tähenda alati trenni, kuigi higistamisel on kehas vägagi omal kohal funktsioon, sest higistamise kaudu väljutab keha jääkaineid, mis toetab keha puhastumise protsessi. Liikumise all mõtleme ka näiteks jalutuskäiku looduses või tantsimist- kõik see ergutab vereringet, vabastab endorfiine ja maandab pingeid.
Keha liigutamine aktiveerib ka meele liikumise. Isegi lühike liikumine võib aidata „ummikus“ mõtetel voolama hakata ja luua ruumi loovusele.
Psühhoterapeut Margus Lõokene soovitab ajutervise jaoks tennist, padelit, sulgpalli või golfi: nendel spordialadel oled kontsentreeritud, liikumine on mitmekülgne, tasakaal on paigas ja kasuks tulevad ka sotsiaalsus ning võidumoment. Lisaks on siin traumaoht suhteliselt väike.
Ajutervisele on oluline ka viibimine värskes õhus ja looduse otsene kogemine, mistõttu võib liikumise alla kaaluda ka mõnusat aiatööd, mis nõuab mõningast lihaspingutust.
Katseta: Lisa oma päevakavasse miinimum 20 minutit liikumist, mis ei tundu kohustusena, vaid kingitusena iseendale.
Miks see kõik loeb?
Me võime rääkida vaimsest kasvust ja sisemisest rahust, kuid kui keha on väsinud, alatoidetud või pinges, siis on ka vaimsel tööl raskem vilja kanda. Vaimne tervis ei ole ainult harjutuste või mõtteviisi küsimus– kõik algab füüsilisest baasist. Kui vundament kõigub, ei püsi ka kõige ilusam hoone püsti. Võime kolistada lõputul hulgal teraapiakabinette ja erinevaid praktikaid, aga midagi ei muutu. Muutust ei saa tulla, sest tegelikult puudub kehal ressurss.
Kutsu end sel nädalal tagasi baasi ja vaata üle:
🔹 Kas sinu unegraafik on paigas? Kas tunned ennast päeva jooksul puhanuna?
🔹 Milline on sinu toitumine? Kas toitud regulaarselt? Kas sinu toidulaud on mitmekülgne ja toetav?
🔹 Kui tihti sa liigud? Kas naudid enda liikumisharjumusi või tundub see alati pingutus?
Tõeline enesehoid algab lihtsatest asjadest. Selleks, et minna enda „sügavamate kihtidega“ tegelema, on vaja ressurssi. See ressurss tuleb sinu igapäevastest valikutest nagu uni, toit ja liikumine. Vahel on just need lihtsad asjad kõige sügavamalt elumuutvad. Võid avastada, et nii mõnigi mure ja segadus enda sees laheneb kui need kolm alustala saavad üle vaadatud.
Ausat ja leebet enda alustaladele otsa vaatamist,
Kristiina Kajandu
Üks Maja looja