Üks Maja usub isadesse, kes valivad kohalolu. Mitte ainult rolli täitmise, vaid päriselt olemas olemise – lapse, partneri ja iseenda jaoks.
Isa kohalolu loob turvalise lapsepõlve, terve pere ja tugevama ühiskonna.
Isadus ei ole pelgalt kohustus. See on suhe. See on kingitus. Ja see on teekond, mis õpetab olema aus, õrn, tugev ning päriselt ligipääsetav.
Just seetõttu soovime isadepäeva eel esile tõsta mehi, kes seda teekonda südamega käivad.
Meie enda toredad koolitajad PAPSID – Kristo ja Illimar, kaks isa, kaks meest, kaks elu, mis on läbi proovinud nii isaduse rõõmud kui ka valusad paarisuhte õppetunnid.
Keegi meist ei sünni teadliku isana ega suurepärase partnerina. Selleks kasvame, läbi kogemuste, eksimuste ja hetkede, kus peame iseendaga ausaks jääma.
Just sellest aususest sündis Papsid.ee – liikumine, mis kasvas välja ühest Saaremaa matkast ja sai vastuseks ühele lihtsale, aga valusale tõele: Mehed jäävad oma küsimustega liiga tihti üksi.
Kuidas olla isa, kui sa ise pole seda eeskuju kogenud?
Kuidas jääda partneriks, kui väsimus ja vastutus söövad läheduse?
Kuidas leida end üles, kui kõik ootavad, et sa lihtsalt „toimiksid“?
Papsid loovad ruume, kus mehed saavad rääkida, õppida, ausalt jagada ja kasvada – ilma hinnanguta, aga koos vastutusega.
Papsid on praktiline teekond, mitte teooria. Nad räägivad päris elust- magamata öödest, hirmudest, süüst, aga ka armastusest, tänulikkusest ja sügavatest ühendusehetkedest.
Sest teadus ütleb ja elu kinnitab – kohalolev isa kasvatab turvalisema lapse ja tugevama pere. Ja iga isa, kes tervendab iseennast, kingib maailmale rahulikuma tuleviku.
Täna küsisime Kristolt ja Illimarilt mõned ausad küsimused isaduse kohta. Nende vastused räägivad iseenda eest.
Mis on teie jaoks olnud kõige üllatavam või ehmatavam isaks olemise juures?
Ikka see, et kui palju tegelikult kõik muutub ja kuidas keegi sellest ei räägi. Meestele tuleb see palju ootamatult kui naistele. Naise keha muutub raseduse ajal ja ta juba sukeldub uude rolli nii vaimselt kui füüsiliselt enne lapse sündi. Lisaks kõik perekooli loengud, mida naistele tehakse emaduseks ettevalmistamisel. Loomulikult on ka naistele tihti suur üllatus, kui suur see muutus tegelikult on aga enamasti tuleb meile üsna järsku tõsisasi, et oi- ma ei saagi enam naiselt kogu tähelepanu ja oh üllatust, meie intiimsus on kuhugi ära kadunud ning rääkimata sellest, et kuhu on kadunud mu sotsiaalsus, sõbrad ja mis on saanud minu hobidest?
Kuna teadlikkuse puudus toob suhtesse palju pingeid, siis on paraku tõsiasi, et lausa 70% paaridest hindab oma suhtega rahulolu peale laste tulekut oluliselt kehvemaks, rääkimata sellest, et lastega paarid lahutavad pea kolm korda rohkem kui lasteta. Ehk laste tulek suhtesse muudab palju ja kui teadlikkust ei ole, siis kahjuks liiga tihti võib viia see suhte lagunemisemi. Sellepärast teeme ka meie oma koolitusi ja töötubasid, et ikka meil oleks lahutuste arv väiksem ja seeläbi oleks ka rohkem õnnelikke peresid. Just nüüd oktoobris tõime välja ka oma esimese veebikoolituse, mis mõeldud just alustavatele isadele. Ehk Alustava ISA ABC räägibki just nendest muudatustest ja kuidas nendega teadlikult toime tulla nii, et lähisuhted muutuks paremaks, mitte ei kaugeneks.
Mis vahe on teie jaoks meheks olemisel ja isaks olemisel?
Meie meheks kasvamise tee algas läbi isaduse. Ehk alles siis saime päris esimest korda aru, et mis asi on päriselt vastutus ja kuidas seda mehena kanda.
Tihti näeme meie koolitusruumis mehi, kes meeletult kardavad võtta vastutust isaduse ja paarisuhtele pühendumise eest, sest see vajab pingutust ja mugavustsoonist väljumist. Ja vot selline põgenemine ei ole meie silmis mehelik vaid hoopis väga poisilik hoiak.
Paraku ilma pühendumiste ei ole võimalik tuua suhtesse ka sügavust ning kahjuks neil, kes seda vastutust ei võta, jääbki sügava paarisuhte kogemus saamata.
Millise õppetunni on teie lapsed teile andnud – sellise, mis on teid päriselt muutnud?
Kui suhe on alati enesearengu platvorm, sest saad endale ühe mõnusa peegli, kes sulle kõik sinu pimenurgad kätte näitab, siis lapsevanemaks saamine on juba enesearengu kiirtee ehk neid õppetunde on palju ja vaata, et igapäevaselt. Eelkõige õpetavad lapsed kannatlikust ja empaatiat. Meie oleme kasvanud ikkagi üles “tõelised mehed ei nuta” mentaliteediga ja nüüd kasvatame tütreid (Illimaril 3, Kristol 2). Oi kui palju nad meile õpetavad hellust, pehmust, õrnust ja hoolivust. Ja olgem ausad, et need omadused ei jookse ka paarisuhte kontekstis mööda külge alla.
Mis on tänapäeva mehe suurim takistus, et mitte mängida isa, vaid päriselt olla see kohalolev ja lapse jaoks kättesaadav isa?
Kindlasti kohalolu puudus. Oi kui palju ka läbi metsasünnipäevade töö või töötubade me kohtame mängimata lapsi. Tihti just isade poolt mängimata. Isad on lausa algus kohmetud, kui paneme nad lastega mürgeldama. Aga miks nad ei oska olla lapsega päriselt kohal, temaga mängida ja mürgeldada ja tema vajadusi märgata?
Eks ikka sellepärast, et ei ole ju selleks aega. Aga mis selle aja siis endale võtab?
No ikka ekraanid. Need on kõige levinumad kohalolu röövijad, kuhu laste asemele oma jäägitu energia ja tähelepanu suunatakse. Kahjuks elutee lõpus ei kurda meist keegi surivoodil ägisesedes, et oleks võinud 500 ületundi rohkem tööl teha või Facebookis 300 laiki rohkem panna. Ei- me mõtleme, et oleks võinud rohkem olla koos oma lähedaste ja kallite inimesetega. Kahjuks märgatakse seda liiga hilja.
Kui sa mõtleksid oma isale – milline ta oli siis, kui sina olid viiene? Milline lõhn, hääl või pilk temast meelde jääb?
ILLIMAR: Minu paps oli maailma kõige tugevam mees, kes võis ise adra endale selga rakendada ja põllu ülesse künda kui traktor katki läks. Kahjuks pani mul isa sellel ajal palju tina ehk on palju, mida meenutada ei taha, kuid aastaid hiljem on ta saanud teise võimaluse ja on nüüd super vanaisa, kes enam tina ei pane. Mina olen läbi teraapiate jälle oma isa tagasi saanud ja mulle on taas avanenud võimalus pääseda tagasi ka nende positiivsete mälestuste juurde, mis enne aju poolt blokeeritud olid. Ja seal on mürgeldav paps olemas, kes minuga vannis läänemere tsunaamit tegi ja eluoa põrandal mürgeldas- kahjuks küll harva, aga siiski.
KRISTO: Sarnaselt Illimarile on kahjuks neid mälestusi, mida meenutada ei taha rohkem kui neid, mis on positiivselt meelde jäänud ja kuigi mu isa on nüüdseks meie seast lahkunud, siis on mul väga hea meel, et võtsin ette teraapia tee, et kõigepealt suhet iseendaga aga seejärel ka isaga parandada. Et ta sai olla ikkagi vanaisa minu lastele ja et sain aru, kui palju meis tegelikult sarnasust on.
Võiks öelda, et ta oli väga õrn ja tundlik mees aga nagu vene ajal ikka, siis see ei olnud väga tolereeritud ehk arvatavasti oli see samuti üks põhjustest, miks sõltuvusse jäämine oli lihtsam tulema. Samuti kirjutas ta luuletusi sahtlisse. Mina aga olen otsustanud selle meie sarnasuse ehk õrnuse välja lasta ja selle asemel, et luuletusi sahtlisse kirjutada, siis ma ka avaldan neid. Just praegu ongi mu teine raamat (aga esimene lasteraamat) hooandjas üleval ja selle avaldamisele saab hoogu anda ning enda lastele jõulukingiks juba siit ette soetada.
Mis peaks ühiskonnas muutuma, et papsid saaksid olla rohkem kohal nii füüsiliselt kui emotsionaalselt?
Meid mehi on alati innustanud saavutusvajadus. Meile on see rakutasandil sisse kodeeritud. Seni on ühiskonnas hinnatud mehi, kes on kõrgemale karjääriredelile roninud, rohkem raha suutnud investeerida, ägedama auto osta jne jne, ehk et enamus saavutusest mõõdetakse materiaalse jõukuse järgi.
Õnneks on hakatud märkama ja päriselt avalikult tunnustama ka mehi, kes panustavad isadusse ja paarisuhtesse. Selle asemel, et tööl ennast sodiks rabeleda, et pakkuda lapsele ja naisele küll ägedat maja ja korra aastas soojamaa reisi, on osad isad otsustanud jääda hoopis ise beebiga koju vanemapuhkusele.
Või aina rohkem isasid soovib olla selline paps, keda ta oleks endale soovinud. Selliseid mehi peab märkama ja tunnustama. Ainult nii suudame muuta seniseid arusaamasid ja luua uusi, et lisaks jõukusele on kaastaud isa üks kuradima äge mees! Sest iga laps vajab õnneliku lapsepõlve mitte suure rahakotiga meest, kes käib nii harva kodus, et laps kutsub teda ONU ISSIKS.
Miks on teie jaoks oluline, et mehed räägiksid isadusest omavahel ausalt?
Sest ainult nii me seda maailma muudamegi. Jagatud rõõmud, kogemused, võidud, kaotused, nendest kõigist saab õppida ja muuta oma lähisuhted lähedasemaks ning tähenduslikumaks. Kahjuks on järjest vähem mehi, kellel on päriselt sügavad sõprussuhted, kellega saab jagada ausalt kõiki oma probleeme. Vahel läheb meil endalgi koolitusruumis meel päris kurvaks, kui kuuleme mehi rääkimas olulistest teemadest, mida nad ütlevad, et neil pole kedagi elus, kellega neid jagada. Sellepärast on meeste ringid, koolitused, sõpradega saunaõhtud (ilma alkoholita) nii olulised ja nagu uuringud ütlevad- pikendavad isegi meie eluiga.
Mis oleks teie unistus, millised isad võiksid olla kui sa saaksite olla võlurid?
Kui oleksime võlurid, siis teeksime nii, et kõik isad oleksid kaasatud, päriselt kohal, mürgeldaksid oma põnnidega, seikleksid nendega, huvituksid oma laste tegevusest ja oleksid neile tõeliseks eeskujuks olles ise julged, pealehakkajad, sportlikud, toituksid ennast armastavalt ja oleksid tõeliselt hoolivad oma partneri suhtes.
Muudaksime nad sellisteks papsideks, kelle laps tahab ise helistada (mitte ei pea) 30 aasta pärast, et kutsuda isa pikale nädalavahetusele, kus koos teha toredaid asju ja rääkida, mis päriselt südamel, sest see isa on oma lapse jaoks turvaline ning kindel kodusadam, kuhu saab alati tagasi pöörduda. Ja tegelikult me olemegi juba väikest viisi võlurid, sest just täpselt sellist maagiat me oma Papside Meistriklassi koolitustel ja Laagrites isadega teemegi.
Ja lõpuks: mida saate teie juba täna teha, et olla parem isa endale ja oma lapsele?
Me saame alati olla täna parim verisoon iseendast.
Päriselt olla kohal, huvituda oma lapsest, leida regulaarselt üks ühele aega teineteise jaoks, vastutada oma heaolu eest, olla eekujuks ja hoida fookust oma paarisuhtel, sest tegelikult soovib laps olla armastuse ruumis. Mida õnnelikum on sinu paarisuhe, seda õnnelikum on laps. See tähendab seda, et kõik algab ikkagi iseendast ja tuleb teha asju, mis meid endid täidavad. Siis tuleb partner, kellele panustada ja kui teil omavahel on hästi, siis tunneb ennast laps ka hoituna ja armastatuna. Ja kui näiteks sina ise või sinu mees seda täna veel ei oska, siis on viimane aeg ta saata meie koolitustele.
Papsid.ee on ruum meestele, kes tahavad kasvada, õppida ja mõista- mitte ainult lapsi, vaid ka iseennast. Sest parem isa ei sünni, vaid kasvab sammhaaval- koos teiste papsidega.
Kristo ja Illimari lugu on selle ehe näide ja nende missioon Papsidega on väga eriline. Just seetõttu soovime Üks Majas tõsta esile mehi, kes julgevad küsida, otsida ja õppida- sest nad teavad, et nende kohalolu mõjutab põlvkondi.
Aitäh isadele- teie kohalolu on kingitus!
Aitäh Papsidele- te olete eeskujuks!
Me tähistame teid!