Kas oled kunagi märganud, kuidas su keha pidevalt sinuga räägib? Vahel läbi väsimuse, vahel läbi pingetunde kõhus, teinekord lihtsalt sisemise rahutuse või hoopis ootamatu kergustundena. Keha annab meile iga päev märku, mida ta vajab – olgu selleks puhkus, liikumine, toit või hoopis emotsionaalne tugi. Ometi kipume neid signaale sageli eirama.
Elu tänapäeva rütmis on üles ehitatud kellaaegade, kohustuste ja harjumuste ümber. Me ärkame äratuskella peale, sööme lõunat kindlal ajal, töötame graafikute järgi ja puhkame, kui lõpuks tohib. Selle juures jääb keha loomulik tarkus tihti tahaplaanile – justkui unustaksime, et see on meie kõige vahetum ja ausam kompass.
Aga miks on kehataju kuulamine nii oluline?
Sest keha räägib meiega juba ammu enne, kui mõistus olukorrale järele jõuab. See hoiatab meid ülepinge eest, annab märku vajadusest aeglustada, või kutsub liikumisele, kui oleme liiga kauaks paigale jäänud. Kui me õpiksime oma keha märke usaldama ja neile reageerima, looksime tugevama aluse nii oma füüsilisele kui vaimsele heaolule. Tasakaal, mida paljud meist otsivad läbi ajajuhtimise, toitumiskavade või enesearengu, võib olla palju kergemini leitav siis, kui alustame kõige lihtsamast – aeglustumisest ja iseenda kuulamisest.
Siin on mõned olukorrad, kus me kipume oma kehataju alla suruma – kuigi just siis peaksime seda kõige enam kuulama…
1. Uni
Keha annab väsimusest teada juba ammu enne seda, kui pea padjale jõuab. Aga me lükkame und edasi – sirvime veel sotsiaalmeediat või joome kohvi, et päeva pikendada või erksamad püsida.
2. Toitumine
Me sööme kella järgi, seltskonna pärast või igavusest, kuigi keha ütleb täpselt, millal ta on näljane ja millal lisa-amps enam pole õigustatud. Tihti sööme sellepärast, et see aitab meil tekkivat ärevust maskeerida. Sageli ajame segi ka janu ja nälja.
3. Pausid ja liikumine
Pärast pikka istumist annab keha märku kangusest, silmade väsimusest või rahutusest. Ometi jätkame „veel ühe tööülesande“ tegemist, selle asemel et sirutada või jalutada.
4. Treening
Treening peaks andma energiat, aga vahel sunnime end üle piiri – ignoreerides valu või kurnatust. Teinekord aga ei kuula keha märguannet, et liikumine ongi see, mida ta praegu vajab.
5. Emotsioonid
Ärevus kõhus, raskus rinnus, klomp kurgus – need on kehataju kaudu nähtavad emotsioonid. Paraku surume need tihti alla, sest „pole aega tunnetega tegeleda“ või justkui muud asjad on olulisemad.
6. Suhted ja piirid
Keha annab väga selgeid signaale, kui olukord või inimene tekitab ebamugavust. Me tõmbume pingesse või tahaksime eemalduda. Aga sageli ütleme ikkagi „jah“, et vältida võimalikku konflikti või muretseme teise kogemuse pärast rohkem kui enda oma eest.
7. Tervis
Valu, pinge või pidev väsimus on märk, et midagi vajab tähelepanu. Ometi harjume ja loodame, et „läheb mööda“ – kuni probleem muutub suuremaks. Kui mitu korda või mitu aastat sa oled endale rääkinud, et „varsti puhkan“.
Kõik need hetked näitavad, kui tihedalt on meie keha ja sisemaailm seotud. Keha ei valeta – see annab ausalt ja järjekindlalt märku, mis on tasakaalust väljas ja mida oleks vaja muuta. Küsimus on vaid selles, kas me oleme valmis kuulama.
Kehataju ei ole mingi uhuundus või luksus, millega tegeleda ainult siis, kui aega üle jääb. See on tegelikult üks kõige praktilisemaid viise enda eest hoolitsemiseks. Iga kord, kui võtad hetke, et oma keha kuulata ja tema vajadusi austada, astud sammu lähemale selgusele, energiale ja tasakaalule.
Alusta väikestest asjadest: märka, millal sa tegelikult oled väsinud. Küsi endalt enne söömist, kas sul on tõesti nälg. Luba endale pause. Võta aega tunneteks. Ja kui miski paneb su keha tõmbuma või pingesse minema, ära eira seda, vaid küsi endalt, mis ma päriselt vajan.
Meie kehal on oma keel. Ja kui me õpime seda kuulama, õpime ka ennast paremini tundma ja toetama. Sest lõppkokkuvõttes – keegi teine ei saa sinu eest sinu keha kuulata. Sina oled ainus, kellel on sellele ligipääs. Kasuta seda kingitust teadlikult.
Kehataju – mis see on, miks see nii habras on, kuidas saavutada sellega paremat kontakti?
Neile küsimustele otsime vastuseid Kehataju päeval: www.ttekonverents.ee (Üks Maja kaaskorraldusel)