Üks osa sinust igatseb lähedust, teine tahab omaette olla. Üks ihkab seiklust, teine turvalisust. Ühel hetkel oled julge ja enesekindel, järgmisel jälle ebakindel. Kui see tundub tuttav, ei ole sinuga midagi valesti – vastuolud elavad meis kõigis, lihtsalt igaühes omamoodi.
Janne Kants on psühholoog ja paariterapeut, keda on lapsest saati paelunud küsimus, miks inimesed on just sellised, nagu nad on. 26. novembril juhendab ta Üks Majas kogemuslikku töötuba „Vastuolud“. Rääkisime temaga sellest, miks me kipume oma sisemiste osadega võitlema, kas aktsepteerimisest piisab ja kuidas meie vastuolud paarisuhtes kaasa räägivad. Vestluse lõpus jagas Janne ka ühte lihtsat harjutust, mida saad kohe ise proovida.
Janne tee psühholoogiani
Kuidas jõudsid psühholoogi ja paariterapeudi tööni?
Mul on alates lapsepõlvest olnud sügav huvi selle vastu, millised inimesed on ja miks nad just sellised on. Olen alati tahtnud mõista, mis paneb inimesi tundma, mõtlema ja käituma nii, nagu nad seda teevad. Üks esimesi küsimusi, mille üle teismelisena mõtisklesin, oli see, kuidas saavad inimesed, kes on head, olla samal ajal ka julmad. Mina ei valinud seda ametit, vaid see amet valis minu.
Mis sind praegu oma töös kõige rohkem kõnetab või inspireerib?
Mind inspireerib see, kui palju võimalusi on inimeses peidus. Minu jaoks on põnev uurida inimeste erinevaid kihte ja vastuolusid. Näiteks on väga puudutav näha valu ja pettumuse taga armastust ja igatsust oma kaaslase vastu. Mulle pakub huvi, kuidas saame õppida ennast paremini mõistma ja aktsepteerima, aga samal ajal ka muutuda, kasvada ja avastada uusi viise elamiseks. Me ei pea pidevalt püüdma olla paremad, kuid me ei pea ka jääma kinni vanadesse mustritesse. Mulle meeldib läbi uudishimu ja mängulisuse uurida, mis võiks juhtuda siis, kui prooviks teisiti.
Terve seltskond meie sees
Mida tähendab see, et meie sees elab terve seltskond erinevaid osasid? Kuidas see igapäevaelus välja paistab?
Meis kõigis on palju külgi, millest igaühel on oma tähendus ja põhjus, miks ta on meis välja kujunenud. Üks osa tahab seiklusi, teine turvalisust. Üks igatseb lähedust, teine tahab omaette olla. Mõnikord oleme julged ja enesekindlad, järgmisel hetkel ebakindlad. See võib tekitada segadust: mida ma siis päriselt tahan? Või panna meid endalt küsima, et kas ta armastab mind, kui nii käitub? Oluline on erinevaid osasid mõista ja õppida nendega koostööd tegema.
Milliseid sisemisi vastuolusid näed oma töös inimeste juures kõige sagedamini?
Sageli kohtan vastuolu läheduse ja iseseisvuse, turvalisuse ja vabaduse vahel. Tahame olla armastatud, aga kardame haiget saada. Soovime muutust, kuid hoiame kinni tuttavast. Tahame enda eest seista, aga kardame teisi kaotada. Need vastuolud on meis kõigis, lihtsalt erineval moel.
Miks me kipume oma osadega võitlema, selle asemel et neid kuulata?
Oleme harjunud mõtlema, et mõned meie omadused ja tunded on head, teised halvad. Tahame vabaneda hirmust, ebakindlusest, vihast või laiskusest. Aga sageli püüavad just need osad meid millegi eest kaitsta. Kui hakkame nende vastu võitlemise asemel huvi tundma, mida nad meile öelda tahavad, võib avaneda hoopis uus võimalus.
Aktsepteerimine ja muutus
Kas aktsepteerimisest piisab? Kus on piir aktsepteerimise ja muutuse vahel?
Aktsepteerimine ja muutus ei ole vastandid, mille vahel peaks valima. Need täiendavad teineteist. Aktsepteerimine tähendab, et luban endal kogeda seda, mis minus toimub, ilma et peaksin kohe midagi muutma või sellest vabanema. See aga ei tähenda, et peaksin jääma oma harjumuspäraste käitumismustrite juurde. Näiteks võin aktsepteerida oma hirmu, kuid mitte lasta sellel oma elu juhtida. Võin tunda hirmu ja ikkagi astuda sammu tundmatusse. Nii sünnib muutus mitte võitlusest iseendaga, vaid suuremast mõistmisest ja vabadusest valida.
Mis muutub, kui muutub osade omavaheline suhe, mitte osad ise?
Siis ei pea üks osa enam teist maha suruma. Näiteks julgus ei pea hirmu ära kaotama ja tugevus ei pea õrnust varjama. Mõlemal võib olla oma koht. Meie sees tekib rohkem ruumi ja võimalusi. Me ei pea olema ainult ühtemoodi, vaid saame olla palju mitmekesisemad.
Vastuolud paarisuhtes
Kuidas sisemised vastuolud mõjutavad meie suhteid teiste inimestega, näiteks paarisuhet?
Paarisuhtes ei kohtu ainult kaks inimest, vaid ka nende erinevad vajadused, hirmud ja sisemised vastuolud. Sageli igatseme lähedust, kuid kardame olla haavatavad. Võime väga vajada partneri lähedust, kuid samal ajal teda endast eemale tõugata, sest üks osa meist igatseb ühendust, teine aga püüab meid haiget saamise eest kaitsta. Tahame vabadust, kuid kardame partnerit kaotada. Mõnikord häirib meid partneri juures just see, mida me endale ei luba.
Nii võime hakata teineteisega võitlema, kuigi tegelikult igatseme mõistmist ja ühendust. Mida paremini õpime oma sisemisi vastuolusid tundma ja aktsepteerima, seda vähem peame neid partneri kaudu lahendama. Siis tekib rohkem ruumi ka teise inimese erinevustele ja võimalusele olla suhtes nii lähedane kui ka iseendaks jääda.
Töötuba Üks Majas
Mida osaleja töötoas kogeb ja mida ta võiks endaga kaasa võtta?
Töötoas teeme kogemuslikke harjutusi, mis aitavad luua sügavamat kontakti iseendaga ning kogeda suuremat aktsepteerimist ja hoidmist. Uurime oma erinevaid osasid, nende vajadusi ja rolli meie elus. Õpime märkama, kuidas sama omadus võib ühes olukorras meid aidata, teises aga takistada, ning kuidas leida igale osale sobiv koht ja ülesanne. Avastame, kuidas meie erinevad küljed saavad omavahel koostööd teha. Vaatame ka seda, mida ja kuidas saame endas muuta ning milliseid uusi võimalusi see meile avab.
Osaleja saab kaasa sügavama arusaamise iseendast, oskuse suhtuda endasse suurema mõistmise ja hoolivusega ning julguse teha uusi valikuid. Kui õpime oma erinevaid külgi mõistma ja vastu võtma, muutub lihtsamaks ka teiste inimeste mõistmine ja aktsepteerimine.
Kellele see töötuba eriti sobib? Kas varasemat kogemust on vaja?
Kõigile, kes tunnevad, et nende sees on vahel vastandlikud soovid ja vajadused, või kes tahavad ennast lihtsalt paremini tundma õppida. Varasemat kogemust pole vaja. Piisab uudishimust ja valmisolekust avastada endas midagi uut.
Harjutus, mida saad kohe proovida
Mõtle mõnele enda omadusele, mis sind vahel häirib, näiteks laiskusele. Nüüd leia sellele vastand – näiteks töökus, pühendumine või sihikindlus. Meenuta olukorda, kus oled olnud just selline. Mine mõttes sellesse hetke tagasi ja püüa uuesti kogeda, mis tunne on olla pühendunud. Mida tunned oma kehas? Millised aistingud, impulsid ja soovid tekivad? Mida tahaksid selles seisundis teha?
Harjutuse lõpus vaata mõlemat osa rahulikult ja aktsepteerivalt. Vahel olen ma laisk ja vahel töökas. Mõlemal on minu elus oma koht ja tähendus. Ma vajan neid mõlemaid.
Osalustasu 35 €
Lingi töötuppa registreerumiseks leiad siit.